15. mail 2009 Raekojas

TOOMAS VITSUT: Head kolleegid Eesti linnadest, austatud volikogude esimehed ja linnapead, lugupeetud aukodanikud, kaaslinlased ja külalised!

2011. aasta, mil Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, on meie linna ajaloos palju suurema tähendusega daatum, kui oli näiteks 1980, mil Tallinn oli olümpiaregati linn. Kultuur on laiem ja võimsam nähtus kui purjesport või isegi sport tervenisti. Kultuur on inimeste elulaad ja nende looming, kultuur on nii rahva füüsilise, vaimse kui ka moraalse edasikestmise viis.

Otsustades saada Euroopa kultuuripealinnaks, võttis Tallinn endale vastutuse Euroopa ja kogu maailma ees. Kuid kõigepealt võttis Tallinn endale vastutuse Eesti ees. Me oleme olnud eri rahvastele ja eri kultuuridele avatud linn läbi kogu oma kirju ajaloo. Avatud värav kõigile, kes saabuvad siia meritsi või õhuteel ükskõik kust ilmakaarest. Tallinn on värav, mis avaneb Eestisse. 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks saades ei sule Tallinn seda väravat. Tallinnast Kiirlaenud algab ning avaneb 2011. aastal Eesti kui kultuuririik.

Linnad kestavad kauem kui riigid – seda tõde näeme nii Euroopa kui ka Eesti ajaloost. Aga nii nagu kett püsib koos vaid seni, kuni püsivad koos tema lülid, on ka Eesti tugev siis, kui tema linnad oma riiki koos hoiavad – oma riigist hoolivad. Ja kui riik oma linnadest hoolib. “Tallinn 2011” on enamat kui ainult Tallinn. See on terve riigi enesetõestuse aasta. See, mille oleme ära teinud aastaks 2011, jääb Eesti kultuuri püsima.

Andkem endale aru, et tõehetk saabub juba pooleteise aasta pärast. Kuid ärgem unustagem sedagi, et aasta 2011 – see on vaid üks aasta, mis kiiresti läbi saab. Millised oleme seejärel Euroopa ja maailma silmis? Milline on iga meie linn ja Eesti tervikuna? Kultuuripealinna-aasta ei saa ega tohi mööduda jäljetult. Just pärast seda peame olema Euroopa kaardil selgemini ja kindlamalt kui täna. Peame seal olema kõik koos Eestina ja iga omanäoline linn eraldi.

2011. aasta viimasel päeval seisame silmitsi küsimusega: kuidas me suutsime oma linna ja Eesti huvides ära kasutada seda Euroopa ja maailma tähelepanu keskmes olekut? Mil määral me suutsime selle suurürituse, oma sajandi šansi muuta kogu Eesti arengu mootoriks?

Kultuuriaasta külalistele võib siin toimuv paista kui aasta otsa kestev intensiivne ürituste programm. Selle kokkupanekuga tegeleb meil sihtasutus, kes ilmselt saab oma tööga tublilt hakkama, kaasates teistegi linnade kultuuri¬kollektiive. Tänasel Tallinna päeval esinevad nad siinsamas Raekoja platsil ühiskontserdiga. Edaspidi tahamegi Tallinna päevast kujundada Tallinna kuu, millest ühe päeva võiks sisustada iga meie partner- ja sõpruslinn nii kodu- kui ka välismaalt. Aga Tallinn ei taha ei aastal 2011 ega hiljemgi olla üksnes esinemisplats. Tallinna missioon on suurem.

Eesti Vabariigi pealinnana anname üle Eesti suvepealinna tiitlit Sinuraha.info , samuti talve- ja kevadpealinna oma, varsti ka sügispealinna tiitlit. Nüüd on Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn teinud teistele Eesti linnadele ettepaneku moodustada kultuurilinnade liit. Niisuguse liidu ellukutsumise akt kirjutatakse kohe pidulikult alla. Sellega me väljendame oma sihti ja head tahet ühiselt otsida ja leida võimalusi, kuidas tähtsustada Eestit tuleviku Euroopas.

Tallinnal on Euroopa kultuuripealinnana võimalus ja voli kaasata teisi linnu – Euroopa kultuurilinna tiitliga. Seda ei maksa käsitada ¬aasta rändauhinnana, vaid otsekui pühamuna, mis jääb märgistama linna alatiseks. Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru – ja miks mitte ka ülejäänud Eesti linnad – võiksid olla ja jäädagi Euroopa kultuurilinnadeks.

Aasta: